Ärevus on kummaline nähtus.
Mõnikord on sellel täiesti selge põhjus, näiteks ootab meid ees oluline kohtumine, muutused elus või ebakindlus tuleviku ees.
Vahel aga tuleb ärevus justkui eimillestki. 

Ärkad hommikul ja rahutus on juba kohal. Keha on pinges. Mõtted hakkavad otsima põhjust aga põhjust ei leia..

Definitsiooni järgi on ärevus on loomulik psühholoogiline ja füsioloogiline reaktsioon, mis tekib olukordades, mida tajume ebakindlate, ohtlike või kontrollimatutena.

Ärevuse juured ulatuvad meie evolutsiooni. Kui varajane inimene tajus ohtu (nt kiskjat), aktiveerus automaatselt  võitle-või-põgene reaktsioon (fight-or-flight).

• süda hakkas kiiremini lööma
• hingamine kiirenes
• lihased pingestusid

Kui põhjus ei ole loogiline

Mõnikord ei ole ärevuse põhjus üldse praeguses hetkes. See võib olla seotud millegagi, mis on juba juhtunud:

• kogemused, mida pole lõpuni läbi töötatud
• lõpetamata suhted, mille mõju kestab 
• sisemised konfliktid
• midagi millele ei oska mine panna

Ärevus kui sõnum sinule

Me elame maailmas, kus ärevust püütakse kiiresti “ära lahendada” ja end “korda teha”. Mis siis, kui ärevus on hoopis märguanne? Märguanne, et kuskil on pinge, mis vajab tähelepanu. 

Märguanne, et midagi olulist on jäänud märkamata.

Märguanne, et mingi osa sinust tahab tulla nähtavale.

See et kõigele, eriti meie tunde maailmale, ei saa alati loogikaga läheneda, teeb töö ärevusega justkui keeruliseks.

Kuid paljud teraapia meetodid, näiteks konstellatsioon oskab selle “ebaloogilise tundega” töötada läbi tunnete maailma. 

Kui mõistus pole aidanud lahendust pakkuda, ehk on aeg midagi muud proovida.