Enesekriitika tekib sageli varasematest kogemustest ja õpitud mustritest. Liigne enesekriitika vähendab enesekindlust ja takistab tegutsemist. Sageli usume ekslikult, et kriitika aitab meil paremaks saada.

Tegelikult loob muutuse hoopis teadlikkus ja enesekaastunne. Oluline on märgata oma mõtteid ja mitte samastuda nendega. 

Kui õpime end toetama, muutub enesekriitika tasakaalukaks sisemiseks juhiks.

Kas oled kunagi märganud, kui automaatselt sinu mõtted lähevad kriitiliseks?
“Oleks saanud paremini.”
“Miks ma nii ütlesin?”
“Teised teevad paremini.”

Hakka märkama oma sisekõne.

Enesekriitika ei ole lihtsalt “halb harjumus”, vaid ka psühholoogiline mehhanism, millel on oma eesmärk. Sageli püüab see:

• hoida sind “turvaliselt” (ära tee vigu)
• aidata sul kuuluda (ole piisavalt hea)
• vältida valu (ära saa kriitikat teistelt)

Probleem tekib siis, kui see mehhanism läheb üle piiri.

Kui sisemine kriitik muutub liiga tugevaks, hakkab ta halvama sinu tegutsemist, tekitama pidevat rahulolematust ja vähendama elurõõmu.

Enesekriitika sügavam põhjus

Enesekriitika on kujunenud aastatega, näiteks läbi lapsepõlve kogemuste, keskkonna ootustest ja suhetest, kus armastus oli tingimuslik (kui tood hea tunnistuse saad vanemate tähelepanu).

Aga siin on veel üks kiht, mida paljud ei teadvusta. Me ei kanna ainult enda kogemusi.  Me kanname ka oma süsteemi mustreid.

Süsteemses vaates võivad meie sees olla:

• vanemate uskumused
• perekondlikud rollid
• “nähtamatud lojaalsused”

Just seetõttu kogevad paljud inimesed, et nende enesekriitika on:

•  ebaproportsionaalselt karm
•  korduv
•  justkui “juurdunud sügavale”

Miks me jääme enesekriitika lõksu?

Sest see tundub tuttav. Kõik, mis on tuttav, tundub meie närvisüsteemile turvaline, isegi siis, kui see meid kahjustab.

Lisaks:

• me usume, et kriitika aitab meil paremaks saada
• me kardame, et ilma selleta “lõdvaks muutume”
• me samastame kriitika motivatsiooniga

Aga tegelikult juhtub vastupidine. Liigne enesekriitika vähendab loovust, suurendab ärevust ja hoiab meid mugavustsoonis.

Kuidas muuta suhet enesekriitikaga?

See ei tähenda, et sa pead enesekriitika “ära kaotama”. See tähendab, et sa õpid sellega suhtlema teistmoodi.

Too nähtavale automaatsed mõtted

Pane tähele hetki, kus kriitika aktiveerub.’

Loo distants: “see on mõte, mitte tõde”

Kõik, mida sa mõtled, ei ole fakt.

Küsi: kust see tuleb?

Kas see hääl meenutab kedagi?  Õpetajat? Vanemat? Varasemat kogemust?

Too sisse enesekaastunne

Enesekaastunne on see, mida ütleksid heale sõbrale, kui tal on raske periood.. Uuringud näitavad, et just see loob päris muutuse, mitte karm enesekriitika.

Tööta sügavamate mustritega

Mõnikord ei piisa ainult mõtete muutmisest. Kui enesekriitika juured on sügaval süsteemis, siis aitab:

• teadlik eneseareng

• teraapia

• süsteemsed lähenemised (nt konstellatsioonid)

Need aitavad nähtamatud mustrid nähtavaks teha ja vabastada.

Sa ei pea seda üksi tegema

Belongi platvorm loob ruumi, kus saad:

• leida sündmusi, mis toetavad sinu arengut
• kohtuda inimestega, kes mõistavad
• kogeda, et sa ei ole oma teemaga üksi